Kasvame koos

22 aastat kogemusi digitaalse taimekasvatuse alal

Agricon - digitaalse taimekasvatuse liider

Agricon - digitaalse taimekasvatuse liider

Agriconist on saanud digitaalse taimekasvatuse lahenduste  juhtiv pakkuja Kesk- ja Ida-Euroopas. Alates 1997. aastast toetame me põllumajandusettevõtteid masinate, töömaterjalide ja -aja võimalikult efektiivsel kasutamisel. Agronoomiliste otsuste kvaliteet on seeläbi märgatavalt tõusnud.

Meie kogenud taimekasvatuse nõustajad ja hooldustehnikud aitavad põllumajandusettevõtetes digitaalse täppisviljeluse tehnoloogiaid juurutada ning juhendavad põllumajandustootjaid kaasaegsete taimekasvatusstrateegiate elluviimisel.

Koostöös praktikutega jätkub selle end õigustanud meetodi edasiarendamine ja  uute lahenduste väljatöötamine.

Digitaalse taimekasvatuse arenguetapid

Intervjuu | Digitaalne taimekasvatus

Küsimus: Härra Leithold, mis iseloomustab digitaalse taimekasvatuse ajastut?

Peer Leithold: digitaliseerimine annab meile võimaluse rohkem kuulda, rohkem näha ja seeläbi taimekasvatuse jaoks olulist mõista, uusi teadmisi saada ja neid rakendada. Me saame langetada otsuseid kiiremini ja täpsemalt kui seda võimaldas analoogsignaalidel põhinev tehnoloogia. Andmetöötluse maht ja kvaliteet on kasvanud ja majanduses tähendab see iga ruutmeetri optimaalset ärakasutamist. Lühidalt öeldes: taimekasvatuse digitaliseerimine tähendab seda, et erinevaid täppisviljeluse lahendusi edasi arendades luuakse terviklik, kõiki maaviljeluse aspekte hõlmav andmehaldussüsteem, mis on põllumajandusettevõtte kui terviku lahutamatuks osaks.

Mida tähendab üha kasvav digitaliseerumine põllumajandustootjate jaoks? Milliseid võimalusi Te selles näete, on ka väljakutseid?

Võimalusi on tohutult. Info mitmekesisus, mida digitaalsel teel on võimalik saada, teeb põldudel toimuvad tootmis- ja taimekasvuprotsessid läbipaistvaks. Tänu rutiinsetele mõõtmistele ja läbimõeldult kehtestatud reeglitele saab taimekasvatusjuht vajalikku ja objektiivset infot vaid hiirklõpsu abil - kõike on võimalik vaadelda justkui linnulennult oma ettevõtte kaugeimaid nurkasid . See on täiesti uus maailm!

See on täiesti uus maailm!

Otsene kasu põllumajandustootjale: masinate, põlluagregaatide ja sisendite kasutamist on võimalik täpsemalt planeerida. Sellest tulenevalt väheneb tööaja- ja halduskulu, suureneb masinate ja töövahendite kasutamise efektiivsus, vähenevad sisendkulud ja tõuseb saagikus.

Ja väljakutsed?

Digitaliseerimine haarab juba sissetöötatud töö- ja otsustusprotsesse ning muudab neid. Ettevõtete juhtidelt nõuab see avatust ning valmisolekut sissetallatud radadest loobuda. Oluline selle juures on veel see, et taimekasvatusse kaasatakse töötajaid ka ettevõtte teistelt aladelt.

Te ütlete, et digitaalne infosüsteem hoolitseb suurema läbipaistvuse eest. Samas kardavad põllumehed, et tulevikus muudavad sellised suuremahulised andmebaasid nad täiesti läbipaistvaks. On see hirm põhjendatud?

Tootmisprotsessi arukaks juhtimiseks on vaja suuremat selgust. Selles mõttes peab ettevõte olema läbipaistev, nõus. Otsustavaks saab aga küsimus: kellele need andmebaasid kuuluvad? Kes neid andmeid vaadata saavad? Kellel on ligipääsuõigus?

Põhimõtteliselt on asi nii: andmebaasid on tellija, seega põllumajandustootja omand. Ilma põllumehe konkreetse loata ei pääse ükski ametiasutus, ükski müügimees, ükski tööstusettevõte andmetele ligi. Seega tuleb põllumajandustootjatel endil väga hoolikalt kaaluda, millisele pakkujale nad ligipääsu oma ettevõtte andmebaasidele lubavad.

Digitaalsest taimekasvatusest lõikavad
suurt kasu taimekasvatuse konsultandid

Kui otsuste langetamise juures hakkavad üha suuremat rolli mängima  kaasaegne tehnoloogia ja algoritmid - on meil siis taimekasvatuse konsultante veel vaja?

Taimekasvatuse digitaliseerimisest võidavad kõige rohkem taimekasvatusspetsialistid ise. Nüüd on nad vabad rutiinsetest töödest ning võivad end täiel määral oma klientide vajadustele pühendada.

Digitaliseerimine loob olukorra, kus oluliseks saab otsustuste kiirus ja kvaliteet. Seega on oodata nõudmiste kasvu firmadele, mis oleksid suutelised pakkuma kvaliteetsed nõustamisteenust terve hooaja vältel. Tulevikus peavad konsultandid olema valmis tehtud otsuste eest ka rohkem vastutama, kuna nüüd on nende käsutuses ka rohkem objektiivset infot. Lihtsast soovitusest, nõuandest saab pigem konkreetne (kiire) otsus.

Millised klassikalised põllumajandustehnika tootmisharud vajaksid tulevikus Teie arvates kõige suuremaid teadusuuringuid?

Uurimisvajadus on peaaegu igas valdkonnas. Digitaalsest taimekasvatusest lähtuvalt on mul aga kaks suurt soovi:

Esimene: rohkem selliseid sensoreid, mis lubaksid jälgida taimede kasvuprotsessi, kajastaksid reaalajas süsteemi muld-taim-ilmastik toimimist, määraksid toitainete vajadust, hoiataksid haiguste ja taimekahjurite eest.

Teine: isiklikku IP-aadressi igale masinale ja agregaadile. Need kuuluvad ju ettevõtte digitaalvõrku ning peaksid suutma võrdväärsete partneritena üksteisega suhelda.

Palju, palju keskkonnasõbralikum ja efektiivsem

Missugune saab olema põllumajanduslik tootmine 50 aasta pärast?

Palju, palju keskkonnasõbralikum ja tõhusam kui täna. Seda võib märgata juba väljakujunenud trendide põhjal: majandusüksuste arvukus suureneb, isikkoosseisud vähenevad. Saagikuse kasv saavutatakse tänu sisendite tõhusamale kasutamisele.

Võrrelgem näiteks auto tootmisprotessi aastatel 1865 ja 2015: 50 aastat tagasi seisis lintkonveieri ääres lugematu hulk töölisi. Tänapäeval on vaja vaid murdosa neist. Ülejäänud töö teevad ära arukad tehnoloogiasüsteemid. Samasugune on olukord ka põllumajanduses.

Allikas: agrarzeitung, 2015

Ettevõtte ajalugu

2016

agriBox töökäskude edastusmooduli turuletoomine digitaalse taimeksvatuse jaoks igat tüüpi masinatele ja tööagregaatidele paigaldamiseks

agriBOX täielik integreerimine Müller-elektroonika ISOBUS-juhtimislahendustesse

turustustegevuse algus Ukrainas

strateegiline partnerlus korporatsiooniga Kverneland digitaalse taimekasvatuse edendamiseks

2015

AgriPORT andmeportaali kasutavad põllumajandusettevõtted nii Saksamaal kui mujal Euroopas rohkem kui ühe miljoni hektari harimisel

2014

taimekaitsevahendite sensoritoega annustamismeetodi turuletoomine

P3-sensoriperekonna turuletoomine põldude osapinnaspetsiifiliseks taimekaitseks

esimese mullaproovide võtmise agregaadi "on-the-go" laiaulatuslik kasutuselevõtmine

Euroopas alustatakse seeriaviisilisi katseid  asukohapõhise fungitsiidide pritsimismeetodi kasutuselevõtmiseks  koos põllumajandusettevõtete ja tööstuspartneritega

2013

turustustegevuse algus Ungaris, Rumeenias ja Serbias

veebipõhise andmeportaali agriPORT praktikasse juurutamine

Sensoritoega skanneri turuletoomine teravilja  sügiseseks toitainetesisalduse määramiseks

2012

YARA N-Sensor II praktikasse juurutamine

esimese agronoomilise ISOBUS-süsteemiga põllutöömasinate terminali praktikasse juurutamine

Sensoritoega skanneri turuletoomine rapsi sügiseseks toitainetesisalduse määramiseks

2011

Precision Farming-täppisviljeluse rahvusvahelise kompetentsikeskuse loomine firma peakorteris Saksimaal

Agritechnica: hõbemedal P3-sensorile taimekaitse rakenduste alal

2010

müügitöö algus Balti riikides

500. YARA N-Sensori müümine

2008

Müügitöö algus Poolas

2007

YARA N-Sensor ALS praktikasse juurutamine

kasvuregulaatorite anduritoega laotusmeetodi turuletoomine

Agritechnica: hõbemedal Precision Farming-täppisviljeluse tarkvaraprogrammile "PF-Box"

2004

esimesed katsetused kasvuregulaatorite sensoritoega kasutamisel

1999

YARA N-sensorite turustamise algus

1998

esimesed põllukatsed YARA N-sensoriga

1997

äriühingu loomine

Please select your language

We have noticed that you are visiting the website with a different language. Please select your preferred language.