• Share post:
• Facebook
• Twitter
• WhatsApp
• LinkedIn
• E-Mail
• Copy URL zo clipboard

15.01.2019

Traditsioon ja modernsus

Vaade lõunasse ulatub kaugele üle künklike põldude kuni Ore mägedeni. Kui pöörata pilk loodesse, võib kauguses näha Leipzigis asuvat Rahvaste lahingu mälestusmärki, mis on enam kui 100 kilomeetri kaugusel Põrgumäe põhjaservast. Asume Großwaltersdorfis Kesk-Saksi liidumaal. Põllumees ja töövõtja Andreas Steier harib siin umbes 280 hektarit oma põllumajandusmaad ja veel 600 hektarit kahe sidusettevõtte kliendi jaoks. Me kohtume temaga seal, kus talle kõige rohkem meeldib olla: põllul! On sügis, teraviljasaak on juba ammu koristatud ja ka maisisaak on lõppenud.

Andreas Steier on oma põldudel, et vaadata, kuidas raps on üles kasvanud ja kuidas läheb vahekultuuridel, käesoleval juhul Phacelia. Tal on ka peaaegu kiindumuslik suhe saagitaimedega, ta tunneb taimi, haistab neid, lahutab mulda labidaga, et vaadata juurtele. Nagu kõik Steier kasvatatavad põllukultuurid, annab ka fatselia kasv talle teavet mulla kvaliteedi kohta.

Andreas Steier on rahul! Kuigi põud ei peatunud 2018. aastal Ore Mountains piirkonnas, olid tema saagikahjud hallatavad. "Me jäime ilma umbes 300 liitrist sademetest, kuid saime siiski vaid 10% vähem saaki," selgitab Andreas Steier. Ta põhjendab rapsisaagi vähenemist mitte ainult vihma vähesusega, vaid eelkõige selle aasta veebruari ja märtsi äärmise külmakraadiga.

 

Nõudlikud põrandad

Mullad, mida Andreas Steier oma klientide ja enda jaoks kasvatab, on nõudlikud. Piirkonnad asuvad keskmiselt 510 meetri kõrgusel ning liivased, savised ja kivised mullad on väga kivised. "Me saame siin 35 mullapunkti," ütleb Steier. Saagikuse suurendamiseks on vaja erilist tähelepanu pöörata. Rohkem kui kümme aastat on põllumajandustootja ja töövõtja pööranud seda tähelepanu väga intensiivselt oma mullale, aga ka oma klientide maale. Steier on eriti kiindunud täppispõllumajanduse pakutavatest võimalustest. Selleks, et neid võimalusi saaks kasutada kogu ulatuses, oli vaja kõigepealt analüüsida pinnast. Selleks viidi 2007. aastal läbi kohapealne inventuur, mille käigus skaneeriti kõik põllud EM38 mullaskanneriga. Sellele järgnes põldude jagamine proovivõtuvöönditeks ja GPS-ga toetatud mullaproovide võtmine Agricon poolt.

Järgnevate analüüside põhjal koostati vastavate põldude jaoks külvikord ja väetamise kava ning elektroonilised levikukaardid. Andreas Steier suutis levikukaartide põhjal teha täpset väetamist ja tagada seega nõuetele vastava põhitoitainete pakkumise. Nelja aasta pärast on see igal aastal korduv protseduur näidanud esimesi tulemusi. Kaheksa aasta pärast näitasid iga-aastased analüüsid lõpuks, et tema maa põhitoitainetega varustatus on peaaegu tasakaalus. "Samal ajal pandi sellega alus täppispõllumajanduse võimaluste tõhusamale ärakasutamisele," selgitab Andreas Steier. Need võimalused arenevad pidevalt. Selleks, et mitte sõltuda ainult muutlikust põhitoitainete varustusest, investeeris Andreas Steier 2010. aastal Yara ALS N-sensorisse.

 

Määrata lämmastikuga varustamine

Süsteem võimaldab kiiresti ja suure ruumilise eraldusvõimega registreerida põllukultuuri lämmastikuvarustuse seisundi. Sellest lähtuvalt määratakse läbimise ajal kindlaks põllu vastava osa-ala jaoks vajalik väetise kogus, mis kantakse samal ajal varieeruvalt välja.

Steier töötab ka paralleelselt N-testeriga. See seade, mis on samuti pärit Yara firmalt, mõõdab klorofülli kontsentratsiooni viljapõllu lehtedes. See sõltub taime lämmastikusisaldusest. Mõõtmine toimub otse põllul vähemalt 30 taimel, mis valitakse juhuslikult üle põllu. Neist mõõdetud väärtustest määrab seade keskmise väärtuse, millest tuletatakse taimede lämmastikväetusvajadus. Siiski on võimalik väetamissoovitus tuletada ainult siis, kui ükski teine toitaine ei ole puudulik ja seega ei mõjuta taimede kasvu. Kasutades N-testrit koos sellega seotud N-seirega, saab optimaalse väetamise aja palju täpsemalt määrata ja seega muuta lämmastikväetamise tervikuna tõhusamaks.

 

Täpne analüüs

Kuidas täpselt N-sensor töötab? Süsteem mõõdab ja analüüsib taimestikust peegelduvat päikesevalgust. Erinevad valgustingimused kompenseeritakse täiendava anduriga, mis mõõdab päikesevalgust. See on vajalik usaldusväärsete mõõtmiste saamiseks isegi muutuvates valgustingimustes. Salvestuse kaudu jäädvustatud valgust analüüsitakse spektromeetriga. Sel viisil salvestatud mõõtmisväärtused salvestatakse koos vastava GPS-positsiooniga andmekaardile, mille alusel tehakse vastavad lämmastikrakendused. Teoreetiliselt ei kõla see nii keeruliselt, kuid praktikas ei ole see päris nii lihtne. "N-sensoriga töötamise edukas integreerimine põllumajandusettevõtte tegevusse eeldab, et töötajad mõistaksid selle toimimist ja tööprotsesse," ütleb Andreas Steier.

Ta on süsteemi aastate jooksul järk-järgult kasutusele võtnud, et mitte üle koormata oma töötajaid ja teda ennast. Tema arvates oli selline ettevaatlik lähenemine õige. Personalil oli piisavalt aega, et uude tehnoloogiasse sisse elada. Ja nad said tunda, et nad ei ole lihtsalt tehnoloogia kasutajad, vaid et neil on otsustav osa selle tehnoloogia edukuses, sest nad kasutavad seda tehnoloogiat.

 

Rapsi ja teravilja sügisskaneerimine

Juba sügisel võtavad põllukultuurid mullast märkimisväärse osa lämmastikust. Kasvuprotsessid sõltuvad erinevatest mõjudest, näiteks ilmastikuoludest, mulla seisundist/kvaliteedist ning toitainete ja vee kättesaadavusest. N-sisalduse kõikumine ei ole mitte ainult visuaalselt tajutav, vaid ka mõõdetav. Siinkohal tuleb mängu N-sensor. Põllukultuuride N-kihtide tarbimist mõõdetakse ülekülluse abil ja rapsi puhul võib see kõikuda suurusjärgu võrra vahemikus 35-150 kgN/ha! Isegi taliohra puhul ei ole 15-50 kgN/ha kõikumine haruldane. Need mõõdetud väärtused salvestatakse ja neid kasutatakse kevadel muutuva lämmastikväetamise alusena. Järgnevalt võetakse lämmastiku hajuvuskaartide koostamisel arvesse sügisel omastatava lämmastiku kogust, mis on agronoomilisest seisukohast väga oluline kevadväetamise seisukohast ja võimaldab kohastunud (muutuvat) lämmastikväetamist.

Ühtlane üldkontseptsioon

Kuigi N-sensor on üldkontseptsiooni otsustav komponent, saab selle täielikku mõju saavutada ainult siis, kui kõik teised komponendid samuti sobivad. See hõlmab ka tõhusat andmehaldust. Andreas Steier tugineb siinkohal veebipõhisele andmeportaalile Agriport. See programm töötleb ja arhiveerib kõik N-sensoriga salvestatud andmed ning kõik väetiste kasutamisega seotud andmed. See võimaldab edu täpset jälgimist.

Selleks, et väetada ja koristada täpselt, on vaja ka täpset sõidustiili põldudel. Selle tagamiseks kasutab ta traktorite ja kombainide puhul tootja John Deere'i "Green Star" juhtimissüsteemi tehnoloogiat. "Täpne jälgimine kombaini koristamise ajal on ka tõhusa voodikorralduse alus, mis võimaldab suuremat pügamistoodangut. Lisaks on võimalik samaaegne saagikuse kaardistamine, mida me kasutame edu jälgimiseks ja järgnevate väetiste kasutamise kohandamiseks," selgitab Andreas Steier.

 

Suurenenud keskmine saagikus

Investeeringud uude tehnoloogiasse ja selle kasutuselevõtuga seotud tohutud jõupingutused on Andreas Steier ära tasunud: keskmine saagikus on aastate jooksul veidi tõusnud ja muutunud üldiselt stabiilsemaks kõigis kultuurides. Eelkõige on Steier aga rahul märkimisväärse väetiste kokkuhoiu üle. Kuna väetised jaotatakse varieeruvalt ja seega sihipärasemalt, tuleb põldudele üldiselt vähem väetisi anda. "Me säästame kolm kuni 22 kg lämmastikväetist aastas ja hektari kohta. See on kuni 25 % vähem," arvutab ta. Teine eelis: tänu vajaduspõhisele väetamisele on puistud üldiselt ühtlasemad. Varude ladumine tribüünidel on minevikku jäänud. See omakorda toob kaasa põllukultuuride oluliselt parema sobivuse peksmiseks ja öiseks peksmiseks. Viimane on Andreas Steier jaoks oluline tegur: "Meie piirkonnas on saagikoristusajad palju lühemad kui madalatel aladel. Peksukultuuride saagikoristus algab harva enne 15. juulit ja kestab keskmiselt sageli augusti lõpuni."

Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, on kõikide põllukultuuride kvaliteet märgatavalt tõusnud. Steier jaoks on see ka tema strateegia edu keskne kriteerium. Lisaks rapsile ja talinisule, mis moodustasid sel aastal umbes poole tema kogupindalast, kasvatab Steier kaera, kevad- ja taliõlit ning põlduba. Teravilja turustatakse erinevatele linnasetehastele ja teistele toiduainetetööstuse sektoritele. Siin on kvaliteedinõuded eriti kõrged.

 

Veenvad argumendid

Oma maal saavutatud jätkusuutlike edusammudega suutis Steier veenda ka oma kahte klienti N-sensorite tehnoloogia võimalustes. "See ei olnud alguses nii lihtne, lõppude lõpuks tuleb ka tehnoloogia eest maksta," meenutab Steier. Kuid ta andis põllumajandustootjana seda, mida ta nüüd töövõtjana lubab. Praegu on see aga ainult tema kahe püsikliendi jaoks. Kui nõudlus peaks jätkuvalt kasvama, võib töövõtja Steier hästi ette kujutada investeerimist teise N-sensorisse. Kuid see on praegu veel unistus.

Vaatamata täppispõllumajandusele ei ole Steier kaotanud silmist põhitõdesid. "Te ei tohiks oma oskusi ja kogemusi eirata, hoolimata sellest, et te usaldate tehnoloogiat," ütleb Steier. "Põllumajandustootjana käin regulaarselt oma maal ja vaatan, mis toimub vastavate põllukultuuridega." Nagu sel sügispäeval Phacelia väljal, kust avaneb grandioosne kaugvaade kuni Rahvaste lahingu monumendini.

Originaalartikkel ilmus ajakirjas LOHNUNTERNEHMEN 2018. aasta detsembris.