Mēs vēlamies attīstīt diskusiju kultūru.

...ar mūsu agriconBLOG

agriconBLOG

06.08.2019 - Anja Rüweling (Send email to Anja Rüweling)

Teadmised võidavad tehnoloogiat

Saksimaa Ostraust pärit Agriconi tegevdirektor Peer Leithold on juba üle 20 aasta tegelenud teaduslikult taimekasvatusega. Põllumehe pojana süvendas ta oma teadmisi, õppides põllumajandusteadusi Berliinis ja Halle an der Saale'is. Seejärel töötas ta konsultandina põllumajandusanalüütika valdkonnas, kui täppispõllumajanduse algus 1990ndate lõpus nähtavaks sai. "Tol ajal põhines põllu- ja taimekasvatus teaduslikel tulemustel. Seda tehakse tänapäevalgi. See ongi kõik, mida täppispõllumajandus endast kujutab," liigitab ta hüpet. Selle kohta on nüüdseks palju termineid: Täppispõllumajandus, täppispõllumajandus, arvutipõhine või isegi arukas põllumajandus.

Selleks, et väetisi või taimekaitsevahendeid võimalikult täpselt kasutada, tuleb teha terve rida põllukatsetusi, arvutusi ja programmeerimistöid. See, mis varem oli analoogne ja kogemustepõhine, on Peer ja tema meeskond automatiseerimas ja digitaliseerimas. Agricon on välja töötanud lahendused masinapargi, töövahendite ja töövahendite täpseks planeerimiseks ja tõhusaks kasutamiseks suurtes põllumajandusettevõtetes. Kuna ettevõte asutati 1997. aastal ja praegu on tal 100 töötajat, ei ole tegemist enam idufirmaga selle sõna otseses mõttes.

Agriconi meeskond soovib digitaalsete rakenduste abil automatiseerida taimekasvatust ning planeerida masinate, töövahendite ja sisendite kasutamist.

Andmehaldus põllumajandustootja nimel

Peer kasutab lämmastikväetamise näidet, et illustreerida, kuidas digitaalne taimekasvatus võib üksikasjalikult välja näha. Andurid mõõdavad taimede lämmastiku tarbimist peegeldunud lainepikkuste alusel. Mõõdetud väärtused teisendatakse kontrollfunktsioonide kaudu otse anduris soovituseks. Seejärel töödeldakse seda väetise laoturiga. Algoritm arvutab reaalajas, kui palju lämmastikku tuleb taimele optimaalseks kasvuks anda. Andur on liidesega ühendatud ka pilvepõhise andmeportaaliga agriPORT. Seal kogutakse kogu andurilt saadud teave ja dokumenteeritakse töö.

Teine Agriconi tugisammas on põhiväetamise optimeerimine. Selleks võtavad ettevõtte piirkondlikud tehnikud mullaproovid, mida analüüsitakse laboris ja liigitatakse vastavalt alamkultuurile ja mullarühmale. Seejärel arvutab agriPORT nende andmete põhjal automaatselt välja optimaalse fosfori, kaaliumi- ja magneesiumiväetise ning lubja koguse kõigi põldude jaoks. Vastav levikukaart eksporditakse seejärel andmeportaalist terminali "üle õhu". "Kõik arvutused toimuvad taustal. Meie süsteem täidab neid põllumajandustootja nimel. Reeglina ei märka ta midagi," ütleb Peer.

Peer Leithold asutas oma ettevõtte 1997. aastal ja teda peetakse pioneeriks täppispõllumajanduse valdkonnas.

Siis ja nüüd

Juba enne Agricon eksisteerimist kasutati väetisi maatükkide kaupa. "GPS oli põllul töötavate masinate jaoks võtmetehnoloogiaks. 1980ndate lõpus oli esmakordselt võimalik täpselt lokaliseerida ja töödelda alamploode," selgitab Peer. 1990ndate lõpus lisandusid andurid, hiljem tarkvarasüsteemid ja digitaalsed levikukaardid. Selle tulemusena muutus põlluharimine üha täpsemaks.

Peer hoiatab siiski tehnoloogia liigse kinnisidee eest: "Tehnoloogia on ainult vahend. Kui te kui põllumajandustootja ei oska seda praktikat, siis ei ole isegi kõige moodsamast tehnoloogiast kasu," kinnitab ta. Lisaks sellele on tema arvates endiselt olulised teadmised ja oskusteave digitaalkultuuride tootmise kohta ning pidev koolitus. "2000. aastal oli meil vaid 25 protsenti tänastest teadmistest. Kümne aasta pärast on meil veelgi rohkem oskusteavet," on ta veendunud.

Taastatud talumaja (paremal) laiendati 2011. aastal rahvusvahelise kompetentsikeskuse (vasakul) poolt ja see on juba võitnud arhitektuuripreemia.

Ei mingit tehnoloogiat ilma nõustamiseta

Seepärast on Agriconi moto "Ei mingit tehnoloogiat ilma nõustamiseta". Kaheksa aastat tagasi valmis Ostravas ettevõtte ruumides rahvusvaheline kompetentsikeskus, kus nüüd regulaarselt toimuvad koolitused. "Me näitame siin, kuidas sensoritehnoloogia ja algoritm töötavad. Põllumajandustootja peab nägema, mida masin teeb, et olla võimeline otsust toetama," ütleb Peer. See on veel üks põhjus, miks uusi kliente külastab esimesel aastal pärast anduri ostmist mitu korda nende põllumajandusettevõtetes ekspertnõustaja, kes saadab tehnoloogia integreerimise protsessi.

Agricon sihtrühma kuuluvad täieõiguslikud põllumajandusettevõtted alates 300 hektarist põllumaast ülespoole. Anduri ostmine maksab 24 000 eurot. Umbes 2000 euro eest saavad kliendid ka teenindus- ja nõustamispaketi koos agriPORTi andmehalduse litsentsi, täpsuspõllumajandustarkvara uusima versiooni, sensori paigaldamise ja hoolduse, juurdepääsu teenindusliinile ning sissejuhatuse esimesel aastal ja toetuse järgneval perioodil.

Agricon ise ei tooda mingit riistvara, vaid seob andurid masinatega tootjatest sõltumatult. Agriconi andmetel teenib põllumajandustootja N-väetamise abil umbes 100 eurot hektari kohta aastas. Kui põllumajandusettevõtte suurus on 1200 hektarit, tasub investeering juba kahe aasta pärast ära. Agricon teenindab praegu umbes 2000 klienti, peamiselt uutes liidumaades ja Ida-Euroopas. Aastaks 2023 soovivad Saksid luua täiendavaid organisatsioonilisi struktuure Skandinaavias, Beneluxi riikides ja Prantsusmaal.

Traktoril olev andur mõõdab põllul olevate taimede lämmastiku tarbimist. Algoritm arvutab reaalajas välja, kui palju väetist peaks laotur alamplokkidele kandma.

Muutus peab toimuma mõtetes

Suurim väljakutse AgTech-ettevõtete jaoks on praegu siiski veel põllumajandustootjate mõtetes. Nad peavad kõigepealt mõistma, et nad peavad oma juhtimissüsteemi muutma ja digitaliseerima, ütleb Peer. Selline muutus peaks siiski olema strateegiline ja suunatud neljaks kuni kuueks aastaks. Põllumajandustootjad on mures ka andmete turvalisuse pärast. Agriconis säilitatakse kõiki andmeid Tüüringi serverites ja need on kaitstud vastavalt Saksamaa andmekaitseseadusele. Peer rõhutab: "Ma ei tee andmetega midagi. Ma ei müü põllumajandustootjatele traktoreid ega väetisi. Ka mina ei ole see amet, mis teda jälgib. Mina olen vaid usaldusisik, kes tema eest andmeid haldab." Peer ei saa garanteerida, mida andurite ja masinate tootjad andmetega teevad.

Müügi puhul tugineb ettevõtja sellele, et aeglaselt luua kliendisuhteid. Peer ja tema meeskond saavad põllumajandusettevõtete juhtidega peetavatel regulaarsetel kohtumistel teada, millest põllumajandustootjad puudust tunnevad ja mida nad vajavad. "Pole paremat viisi väliuuringute tegemiseks: Lihtsalt kuulata, mis praegu talunikke liigutab." Olulised on sellised väärtused nagu "Made in Germany" ja "perefirma". Investeeringuid käsitletakse ettevaatlikult. Neid rahastatakse likviidsetest vahenditest. Järgmine tehniline uuendus on juba stardis. Ka järgmist põlvkonda ei ole vaja enam kaua oodata: "Minu poja, kes on juba paar aastat ettevõttes töötanud, on mul juba järeltulija," ütleb Peer.

Originaalartikkel avaldati f3 - farm. food. future. networki veebilehel augustis 2019.