Mēs vēlamies attīstīt diskusiju kultūru.

...ar mūsu agriconBLOG

agriconBLOG

30.08.2019 - Manuel Ermann

Täppispõllumajandus muudab meie töö tõhusamaks

Reinhard Rustler on oma kahes talus Baieris ja Tšehhi Vabariigis juba mitu aastat kasvatanud oma maa-ala kaupa. Ta tugineb Agriconi regulaarsetele mullakatsetele ja on saanud häid kogemusi N-Sensoriga. Lõpetanud põllumajandustootja on veendunud, et investeeringud digitaalsesse taimekasvatusse tasuvad end ära ka väiksemate põllumajandusettevõtete jaoks. Me külastasime teda tema talus Ülem-Pfalzis.

Härra Rustler, kuidas juhtus, et te mitte ainult siin Baieris, vaid ka Tšehhi Vabariigis maad harite.

Minu perekond ostis umbes 25 aastat tagasi Chebist maad. See on siit tubli kümme kilomeetrit eemal. Kui mu isa Hubert tol ajal seal põlluharimist alustas, olid põllud täiesti hooletusse jäetud ja ta pidi paberilt järele vaatama, millist põllukultuuri ta millisel põllul kasvatas - kui üldse mingi teravili või raps kasvas. Mullad olid lihtsalt liiga kaua hooletusse jäetud ja suur umbrohusurve koos maa toitaineterohke iseloomuga pani meid proovile. Kuid pärast vaevarikkaid kümme aastat olid põllud taas esinduslikus seisukorras. 2009. aastal võtsin üle Tšehhi talu "HerHos". Mind motiveerisid isa edusammud ja ma tahtsin oma põldude mullaviljakust veelgi parandada ja seeläbi saagikust suurendada. Põldudel oli endiselt suur toitainete vajadus ja osaliselt maa-alune pH-väärtus. Me pidime leidma majanduslikult mõistliku viisi nende probleemide lahendamiseks.

Kuidas nad seda tegid?

Põlevkivi kasutamine oli üks esimesi meetmeid, mida ma Tšehhi Vabariigi põldude jaoks kavandasin. Seejärel hindasin, kui palju lubjakivi mul oleks vaja, et saavutada mulla pH väärtuse optimaalne tase. Aga see oli minu jaoks liiga ebatäpne. Seepärast otsustasin võtta mullaproovid, et saaksin esmalt lupjata need alad, mis seda tõesti vajavad. Samuti oli minu jaoks oluline välja selgitada, millised põhitoitained kus puudusid. Ainult selle teabe põhjal on võimalik puudusi sihipäraselt kõrvaldada. Oma välissemestri ajal USAs olin tuttav "grid sampling" meetodiga. See analüüsimeetod avaldas mulle juba siis muljet, sest see annab üksikasjalikku teavet mulla koostise ja seisundi kohta. Põllumajandustootjana vajasin midagi kirjeldavat, ülevaadet, et ma teaksin, kus on halvad lõigud. Andmeallikas, mis ütleb mulle, et mulla viljakuse tõstmiseks on vaja x rohkem lubja siin ja y vähem seal.

Seejärel otsisin teenusepakkujat, sest minu arvates ei ole väga tõhus ise mullaproove võtta. Siis käisime koos isaga 2014. aastal Bernburgis DLG Field Days'il. Seal, meie ringi lõpus, nägime Agriconi stendi, kus reklaamiti "täisautomaatset mullaproovide võtmist". Mõtlesin, et lähen sinna ja saan pakkumise. Leidsin, et personal on väga professionaalne ja nõuanded olid tõesti head. See sobis mulle. 2014. aasta sügisel lasime oma mullad testida ja varsti pärast seda sain ma need imelised toitainete jaotumise kaardid. Mul ei ole ikka veel GPS-juhitavat lubja laoturit, kuid mul on olemas laoturikaardid, mis näitavad mulle, kus midagi puudub või kus ma saan lubja pealt kokku hoida.

Intervjuu partnerid: Reinhard Rustler ja dr Manuel Ermann

Kas sa olid Agriconist enne DLG Field Days'i kuulnud?

Agricon ei ole siin Baieris veel nii tuntud. Ja kui te vaatate kaarti, kus N-andureid Saksamaal peamiselt kasutatakse, siis peamiselt uutes liidumaades. Samuti on sealsed põllumajandusettevõtted palju suuremad kui mujal ja digitehnoloogiat saab suurtel pindaladel imeliselt kasutada. Kuid ma arvan, et N-sensor võib luua lisaväärtust ka väiksemate põllumajandusettevõtete jaoks. Siin Baieris kipuvad põllumajandustootjad aga ütlema: "Oh, liiga kallis!" või "Mida ma sellega peaksin tegema?". Need on täiesti valed küsimused. Muidugi tunduvad N-sensoriga seotud investeerimiskulud esialgu suhteliselt suured. Aga ausalt öeldes? Meie piirkonnas ei pööra inimesed isegi silmi, kui 120 000 eurot kulub lägaveotankerile, kuigi sellega saab ainult orgaanilist ainet pidevalt välja kanda. Siis oleks parem astuda sammu täppispõllumajandusse.

Kas te omate ja kasutate täna N-sensorit?

Minu finantsnõustaja küsis minult tubli viis aastat tagasi, millised kaks masinat teenivad kõige rohkem raha. Ma vastasin "põllupritsimis- ja väetislaotur". Nii et kui sa tahtsid midagi optimeerida, pidid sa alustama just sellest. Aeg-ajalt oli minu postkastis Agriconi infobrošüür ja N-Sensor meeldis mulle väga. Ikka ja jälle mõtlesin, et "see asi ei ole halb". Umbes viis aastat tagasi otsustasin investeerida N-Sensorisse ja tegin endale imelise jõulukingituse, kui see 23. detsembril 2015 kohale toimetati.

Ma olin juba õpingute ajal väga huvitatud täppispõllumajandusest. Kahjuks oli aga üldine huvi tol ajal liiga väike ja meid oli vaid neli üliõpilast, kes tahtsid rohkem digitaliseerimise suunas tegutseda. Tänapäeval on vastavad õppeained täiesti üleküllastunud ja Nordrhein-Westfalenis on nüüdseks isegi täielik täppispõllumajanduse kursus.

Rustler perekond kasutab N-Sensorit peamiselt teravilja ja rapsi kasvatamisel.

Põnev areng...

Viimastel aastatel on põllumajanduse digitaliseerimisest palju räägitud. Minu arvates ei ole see midagi uut, kuid tehnoloogia on lihtsalt aastate jooksul edasi arenenud. Näiteks ei külva me enam käsitsi, vaid kasutame külvimasinaid. Meil on väetiste laoturid, mis suudavad tarnida erinevaid koguseid. Ja nüüd on meil N-sensor, mis tagab lämmastiku optimaalse jaotuse. Sest kui ma tahan viljastada ainult seda, mida on tõesti vaja, siis jõuan oma silmade ja kogemustega, paberi ja pliiatsiga üsna kiiresti oma piirini. Kuid digitaliseerimine ei tähenda mingil juhul, et võite oma pea välja lülitada või jätta kõik algoritmide hooleks. Kindlasti on soovitav kontrollida, kas ka ilma N-sensorita oleks viljastatud sarnaselt palju.

Kas te saaksite seda palun veidi lähemalt selgitada?

Ma kasutan N-Testerit, et kontrollida oma taimede klorofülli sisaldust. Selle põhjal arvutab see väike tööriist välja väetamissoovituse, mis on minu arvates uskumatult hea. Esimesel aastal ei saanud minu N-tester paaril lõigul üle 600, kuigi 700 oleks olnud optimaalne. Toona küsisin endalt, kas väetis on siin liiga nõrk? Kuid lõpuks olid saagid tipptasemel. 2017. aastal jätsin isegi kolmanda taotluse lihtsalt vahele. N-testi soovitus oli null. Ma ei suutnud seda alguses päris uskuda, nii et võtsin aega, et kontrollida. Teades oma kehvemaid lõike, läksin ma edasi-tagasi, katsetades taimi. Neil ei puudunud midagi. Ikka ja jälle katsetasin, kas väärtused ei pruugi langeda ja kas kolmandat annust poleks ikkagi vaja. Kuid midagi sellist ei juhtunud ja nii ma tühistasin annuse, mis ei avaldanud meie saagile mingit negatiivset mõju.

Tuleme tagasi N-anduri juurde. Kuidas läks esimene hooaeg?

Lämmastiku esmakordne kasutamine ei ole minu jaoks kunagi probleemiks olnud, sest ma tunnen oma põlde. Kuid siis tuleb mingil hetkel teine väetamine ja sellega koos küsimus, kui palju lämmastikväetist ma nüüd pean kasutama? Selline digitaalne tööriist nagu N-Sensor aitab teid tohutult. See ütleb teile, kus taimed on juba hästi varustatud ja kus mitte. Mõnikord oli minu hinnang peaaegu täielikult kooskõlas N-sensoriga. Ma oleksin ehk 10 kg rohkem siia ja sinna laiali lasknud. Siis jälle läks see 80 kg, kus ma oleksin andnud ainult 50 kg. See ärritas mind, kuid Agriconi nõustaja soovitas mul usaldada N-andurit ja mitte teha mingeid muudatusi. Lõpuks näitasid keskmised väärtused, et vaatamata suurtele kõikumistele kasutati üldiselt vähem lämmastikväetisi kui varasematel aastatel. See üllatas mind positiivselt.

Milline oli olukord lämmastikuga seotud ladustamisega?

Laagrid on meil alati hästi kontrolli all olnud. N-sensor aitas meil aga 2016. aastal vältida viimaseid allesjäänud lodžasid. Kui me siis üle põldude sõitsime viljakoristusmasinaga, oli juba näha, et saagikus oli palju ühtlasem. Nagu ma juba ütlesin, meil ei olnud ladustamist ja seetõttu lõpetasime saagikoristuse palju varem. Nii et ost oli juba pärast esimest hooaega osutunud positiivseks.

Ka talinisu puhul tehakse regulaarselt sügisskaneerimisi.

Kas sügisene skaneerimine on ka varem osutunud positiivseks?

Üle-eelmisel aastal oli siin lumi kuni märtsini. Kevadel oli ka pikk tugevate külmakraadide periood. See ajas sõna otseses mõttes meie sügisel veel nii hästi välja nägeva rapsi maha, nii et N-sensor ei suutnud enam midagi mõõta. Kuid me olime 2017. aasta lõpus esmakordselt teinud sügisskaneerimise, nii et meil olid olemas hajuvuskaardid, mida võisime nüüd kasutada esimese taotluse puhul. See oli tõeline õnnejuhtum ja sellest ajast alates oleme regulaarselt teinud sügiseseid skaneerimisi.

Kas te kasutate agriPORT?

Loomulikult! (naerab) Selle programmiga saan ma kogu oma põllumajandustegevust juhtida ükskõik kust. Ma lihtsalt avan oma sülearvuti, ühendun internetti ja käivitan agriPORTi. Seejärel saan ma kõik oma välitööd planeerida ja broneerida ning hiljem kontrollida. Täna saan ma paari hiireklikiga välja arvutada, kui palju lubja ma oma põldude jaoks Tšehhi Vabariigis vajan. Väga oluline on töötada intensiivselt programmi ja selle moodulitega. Ainult siis saab agriPORTi kasutada põllumajandusettevõtte kasuks. Olen kõigega rahul alles siis, kui olen aru saanud, kuidas programm töötab. Ma võin igale põllumajandustootjale ainult soovitada, et ta ei tegeleks mitte ainult riistvaraga, vaid ka tarkvaraga üksikasjalikult. Ära kõhkle, siis edu tuleb ühel hetkel.

Reinhard Rustler haldab oma tööprotsesse agriPORT abil

Millist nõu annaksite põllumajandustootjatele, kes on huvitatud N-sensorist?

Teatav uudishimu, valmisolek muutusteks ja huvi optimeerimise vastu on kindlasti eelduseks, et põllumajandustootja saaks täppispõllumajanduses edukalt tegutseda. Agriconi meetodi eesmärk ei ole ka väetiste kokkuhoid. Lämmastiku jaotumine on optimeeritud, seda on oluline teada. Otsene kokkuhoid tekib ainult siis, kui eelnevalt on liiga palju rakendatud. Tuleb tunnistada, et minu põllud tunduvad mõnikord veidi heledamad kui naabrite omad. Aga siis tuleb istuda käed rüpes ja hoida paigal. Võib-olla käite siin ja seal N-testriga vaatamas, mida numbrid ütlevad, ja siis ootate edasi, näiteks kuni sajab vihma. Asustus on alati löögi juures, kui sa selle üle peksuga üle käid ja saagikus on suurepärane ning kvaliteet on õige. Täppispõllumajandus ei võta meilt tööd ära, kuid muudab selle tõhusamaks ja aitab meil ressursisäästlikult majandada.

Küsimusi esitas dr Manuel Ermann