Mēs vēlamies attīstīt diskusiju kultūru.

...ar mūsu agriconBLOG

agriconBLOG

04.11.2020

Kas huumus võib päästa meie kliimat?

Ärimudel Kliimapõllumajandus ...
on erialase ajakirjanduse pealkiri. Loomulikult ei kadesta me ühelegi põllumajandustootjale laiendatud rahalise sissetuleku allikaid. Ja võib-olla aitab see ka siluda põllumajanduse halba kuvandit, mille on peamiselt loonud meedia. Lähemal vaatlusel aga mõistetakse, et siin esitatakse ootusi, mida ei saa tegelikkuses kinnitada. On ootuspärane, et leidlikud ärimehed soovivad sertifikaadikaubandusega vabakutselisten ärimeestena luua õitsvat äri.

Minu soovitus: Käed eemale!

Prof. Körschens võtab koos Förderverband Humus e.V.-ga (Humus Promotion Association) selle kohta seisukoha põlluharimise seisukohast. See teadlaste rühm on pühendanud peaaegu kogu oma elutöö humuse pikaajaliste katsete rajamisele, uurimisele ja hindamisele. Vt ka www.agrarfakten.de
Peer Leithold

 

Kas huumus võib päästa meie kliimat?

Prof. Dr. habil. Dr. h. c. Martin Körschens,
Förderverband Humus e. V.
Goethestadt Bad Lauchstädt
e-post: m.koerschens@t-online.de

Keegi ei kahtle selles, et kliima muutub ja on viimaste aastatuhandete jooksul mitu korda muutunud (vt DAHM et al, 2015, jt).  Näiteks vähem kui tuhat aastat tagasi oli Gröönimaa veel "roheline riik".

Kliimamuutuste põhjuste kohta on erinevaid arvamusi. IPCC eeldab, et inimtegevusest tingitud atmosfääri suurenemine
CO2 kontsentratsioon atmosfääris on põhjus. Selle kohta on ilmselgelt ebapiisavad tõendid. Sõltumata neist erinevatest arvamustest näevad teadlased, poliitikud ja ettevõtjad mulla, s.t huumust, kui süsinikdioksiidi neeldajat ja seega võimalust atmosfäärist pärineva liigse süsinikdioksiidi lihtsalt mullasse ladustada.

Seda probleemi ümbritsevad arvukad spekulatsioonid ja väärarusaamad. Näiteks väitis EL (Euroopa Ühenduste Komisjoni teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, 2003), et "mullad, mille orgaanilise aine sisaldus on alla 3,6%, on kõrbestumise eelstaadiumis". Selle seisukoha kohaselt on Euroopa juba praegu kõrb. Kuid selles "kõrbes" on saagikus viimase saja aasta jooksul mitmekordistunud. Tänu põllumajandustootjate edukale tööle ja põllumajanduslikule uurimistööle koristatakse tänapäeval mõnes kohas igal aastal üle 10 t/ha talinisu ning mullaviljakus on selles "kõrbes" märkimisväärselt suurenenud.

Bioenergia - piirangud ja võimalused

LEOPOLDINA (2012) teatas oma uuringus "Bioenergia - piirid ja võimalused", et ELi põllumuldade aastane süsinikukaotus on 3 %, mis on puhtmatemaatilisest seisukohast täiesti vastuvõetamatu ja mida on paljude pidevate põllukatsete ja paljude muude uuringute tulemused kahtlemata ümber lükanud. Humus kui "kliimapäästja" hüpoteesid on aga poliitiliselt ja majanduslikult väga teretulnud, sest saab nimetada süüdlasi, teha sellest poliitilist kapitali ja alustada vilkast CO2-sertifikaatidega kauplemist. Ametlike avalduste kohaselt on Deutsche Bank teeninud miljardeid heitkogustega kauplemisega ja "väidetavalt on ta osalenud heitkoguste sertifikaatidega pettuse teel kauplemises".

Austrias kaubeldakse tonni CO2 30 euroga ja sellega saab palju raha teenida.

Kõigepealt tuleb lähtuda järgmistest asjaoludest: Huumusesisalduse suurenemine on võimalik ainult siis, kui taime kaudu atmosfäärist (fotosünteesi teel) eemaldatakse täiendavalt C. Kõik muud nimetatud meetmed, nagu näiteks kesa vältimine, vahekultuuride ja readevaheline viljelemine ning rohuribad, agrometsandus, optimaalne karjamaa majandamine ja karjatamisperioodi pikendamine, halvas seisukorras maa taastamine jne, on selle eesmärgi jaoks vaid marginaalse tähtsusega, kui üldse, ja kuuluvad enam-vähem heade erialaste tavade hulka.

 

Humusesisalduse suurenemine on piiratud

Võimalused huumusesisalduse suurendamiseks on väga piiratud. Huumuse eristamine toitevaks huumuseks ja püsivaks huumuseks on teada juba ammustest aegadest, kuid tänapäeval ignoreeritakse seda ja hinnatakse peaaegu eranditult kogu huumusesisaldust, mis toob paratamatult kaasa ärritusi ja vääritõlgendusi. Mõõdetava aja jooksul on võimalik mõjutada ainult toitainesisaldust. Püsiva huumuse-C (põllumaa) sisaldus on valdavalt vahemikus 0,3-1,5 % Corg. Toitainelise huumuse-C sisaldus, mida saab mõjutada majandamismeetmetega mullaharimishorisondis, on keskmiselt 0,3 % ja moodustab sageli vähem kui 0,2 % Corg, st umbes 10 t/ha (32 katses 68-st Daufeldi katsest, peamiselt liivapinnase puhul) ja harva ületab 0,5 % Corg. (ainult 11 katses kokku 68-st alalisest põldkatsest).

Liigne huumusesisaldus vähendab mulla lämmastiku kasutamist ja suurendab õhusaastet CO2, N2O ja CH4-ga.

90 % mullale lisatud orgaanilisest primaarsest ainest (OPS), lähtudes taimse biomassi algsest ainest, mineraliseerub uuesti ja jõuab tagasi atmosfääri (HAIDER, 1997, KÖRSCHENS, 2017 et al.), st Corg-sisalduse suurendamiseks mullas vaid 0,1 % võrra on pikemas perspektiivis vaja kasutada >100 t/ha taimede kuivainet (vt. www.agrarfakten.de).

Prantsuse valitsuse algatusel "4 0/00 C varu aastane kasv" ei ole mingit võimalust, sest kui C akumuleerub aastas vaid 10 %, tuleks mulda viia utoopiline kogus täiendavat taimede kuivainet. Kui eeldada algatuses esitatud 1,2 miljardit t C, siis oleks see vähemalt umbes 500 kg C/ha aastas x 10 = 5 t OPS-C = 12,5 t/ha taime kuivaines (40 % C kuivaines), st täielik saak.

See välistab suures osas arutelu "süsiniku sidumise" üle, mille võimalused on piiratud mõne erandiga. Pealegi ei ole suurenemine kasulik ei saagise kujunemisele ega keskkonnale.

Meedias tutvustatakse lihtsaid viise kliima päästmiseks, enamasti ilmikute poolt. Näiteks SCHEUB/SCHWARZER (2018) sõnastavad raamatus "Humusrevolutsioon": "Ülemaailmne huumuskoormuse kasv vaid ühe protsendipunkti võrra võiks võtta atmosfäärist välja 500 gigatonni CO2. See viiks õhu praeguse CO2-sisalduse suures osas ohutule tasemele".

Siin nimetatud summa on ligikaudu sada korda suurem kui Prantsuse valitsuse algatuses kavandatud summa. Sellised ideed kliima päästmise kohta, nagu seda propageerib ka RAGGAM (2008) Austrias ja mida levitatakse televisioonis, kuuluvad fantaasia valdkonda, neil puudub igasugune asjatundlikkus ja nad äratavad vaid tähelepanu. See, et kõike tehakse mullaviljakuse säilitamiseks ja suurendamiseks ning seega saagikuse suurendamiseks, on iseenesestmõistetav ja seda on põllumajandustootjad alati teinud. Kuid ei tohiks olla illusioonis, et süsinikdioksiidi sisalduse märkimisväärset suurendamist ja seega CO2 kontsentratsiooni vähendamist atmosfääris on võimalik saavutada ja et meie planeedi tulevik on seega põllumajandustootjate kätes. Põllumeheks olemine on nõudlik ja mitmekülgne elukutse. Kuid ükski põllumees ei mõtle sellele, et anda arstile nõu, kuidas teha südameklapi operatsiooni. Ükski arst ei mõtleks, et soovitab insenerile, kuidas ehitada kosmoselaeva. Ainult mõned poliitikud või oskamatud töötajad on nii ülemeelikud, et tahavad põllumeestele öelda, kuidas nende maad harida.

5 comment(s) for "Kas huumus võib päästa meie kliimat?"

Markus Müller wrote on 19.11.2020, 09:37 - Autoren-Riege vielleicht doch zu alt? Ich kann mich meinen Vorrednern nur anschließen. Es gibt mittlerweile genügend, vor allem praktische, Beispiele, dass ein Humusaufbau nicht nur möglich, sondern auch sinnvoll ist damit auch langfristig betriebswirtschaftliche Vorteile für den Landwirt bringt. Und wenn ich mir das Gros der Autoren von der rezitierten Seite so anschaue: http://www.agrarfakten.de/autoren/ ... sind die meisten bereits weit über 60 Jahre alt, viel frischer Wind ist da nicht gerade dabei und es ist kein Geheimnis, sich mit steigendem Alter neuen Dingen eher seltener zu widmen und stärker auf der eigenen Meinung zu beharren. Meist ist es doch immer ein Mittelweg, der am Stärksten an der Wahrheit liegt. Und wie leider so oft werden wissenschaftlich fundierte Gegenbeispiele außer Acht gelassen, wie z.B. die Direktsaat nun wirklich eindeutig nachweisbar nicht nur Bodenleben und Humusgehalt verbessert, sondern auch auf guten Standorten vom Ertragsniveau her mithalten kann: https://www.vol.be.ch/vol/de/index/landwirtschaft/landwirtschaft/bodenschutz/bodenzustand/dauerbeobachtungsflaecheoberacker.html?fbclid=IwAR0C82mIokJeiFUChTvZ7-wtkN7QBxBsf0Re5ySpT4sF7--sVuykSxszT4I

Dr. Albrecht Kloss wrote on 13.11.2020, 11:19 Interessante Frage, was sagt Schöneberger ? Antwort kommt auf die Gage an, wie hoch sie ist. Die Welt wird immer bekloppter. Humus solls richten.

Stefan Schwarzer wrote on 09.11.2020, 07:43 - Sich für das Neue öffnen Nun, während sich eine zunehmende Anzahl von Wissenschaftlern und Praktikern neuen Methoden öffnen, die in Praxis und zunehmend auch in der Forschung zeigen, wie ein wirklicher Humusaufbau geht und dies teilweise recht gut dokumentieren, meint Herr Körschens es besser zu wissen. Die Angaben zur CO2-Sequestrierung im Boden z.B. im zitierten Buch sind alle Peer-reviewed Publikationen von Wissenschaftlern - bitte mit denen mal sich auseinandersetzen. Und mit den Praktikern sprechen, die ganz praktisch tatsächlich andere Erfahrungen machen. Können die vielleicht zaubern? Oder entgegen der Naturgesetze arbeiten? Nein, sie haben verstanden wie die Beziehungen in der Natur funktionieren - dass z.B. die Pflanze große Mengen an Kohlenstoff als Wurzelexudat in den Boden pumpt um das Bodenleben zu füttern. Und dass diese Ausscheidungen ein 2-10 Mal höheren Faktor bei der Humusbildung spielen als Streu. Sehr spannend!
Und ja, Humuszertifikate - kein einfaches Thema. Da bin ich auch zurück haltend, was die Sinnhaftigkeit und Dauerhaftigkeit angeht.

Michael Reber wrote on 05.11.2020, 18:48 - Veraltetes Wissen Schade, dass hier auf dieser Plattform mit vollkommen veraltetem Wissen gearbeitet wird. Wie z.B. ganz aktuell Gernot Bodner von der BOKU Wien bei Vorträgen bei der DSV ganz klar gemacht hat, entstehen stabile Humusverbindungen vor allem durch Mikrobiologie. Die alten Professoren glauben immer noch, dass es nur mit toter organischer Substanz gehen kann und dann kommen solche Artikel dabei raus. Es wäre schön gewesen, wenn Sie dazu besser recherchiert hätten.
Trotzdem bin auch ich der Meinung, dass der Zertifikatehandel nur einem nützt: dem Händler. Der Anspruch des Bauern sollte sein, seine Böden einfach klimafit zu machen.
Gruß Michael Reber

Christian Dreyer wrote on 05.11.2020, 11:46 - Humus Was der große Gelehrte Herr Prof. Dr. Schönberger wohl zu dem Artikel von Dr. Körschens sagen wird .....

Comment on this article

Your email address will not be published. Required fields are marked with *.

Back to listview

Please select your language

We have noticed that you are visiting the website with a different language. Please select your preferred language.