• Share post:
• Facebook
• Twitter
• WhatsApp
• LinkedIn
• E-Mail
• Copy URL zo clipboard

31.05.2019 - Peer Leithold (Send email to Peer Leithold)

Mõtlemine taimest lähtuvalt

Põllumajandussektor on juba aastaid tegelenud põlluharimise digitaliseerimisega. Uued tooted tuntud tarnijatelt ja alustavatelt ettevõtetelt ilmuvad näiliselt iga nädal. "Digitaliseerimise hoogustumise" tippsündmus oli tänavune rahvusvaheline roheline nädal Berliinis; teine järgneb tõenäoliselt novembris Hannoveris toimuval Agritechnica messil. Saksamaa põllumajandustootjad on kindlasti Euroopa eesotsas arukate tehnoloogiate kasutamisega. Üha enam inimesi küsib aga, kas kõik pakutav on ka tegelikult kasulik. See skeptitsism leidis erilist väljenduse DLG presidendi Hubertus Paetow tehnilises artiklis ja mehaanikainseneri Michael Horsch avaldustes (vt "Ma tahan asju üles raputada" agrarheate 5/2019 lk 48).

Mõlemad teatavad oma kogemustest, et nende ootused digitaliseerimisele ei ole täitunud või on ebapiisavalt täidetud. Kindlasti olid mõned sõnastused veidi liialdatud, kuid võin oma kogemusest kinnitada põhikriitikat. Ja ometi olen veendunud, et digitaliseerimine leiab jätkuvalt tee ettevõtetesse - just seal, kus see on mõistlik ja toob tõestatult kasu.
 

Praegu on kolm valdkonda, kus digitaliseerimine on muutumas nähtavaks:

1. Täppispõllumajandus: Täppispõllumajanduse eesmärk on toota vähemate jõupingutustega rohkem, st säästa sisendeid, suurendada saagikust, minimeerida keskkonnamõjusid ja objektiivistada otsustusprotsesse.
2. Automatiseerimine: hobuselt masinale, mehhaaniliselt elektrilisele, manuaalselt (osaliselt) automaatsele ja lõpuks autonoomsele.
3. Haldus ja raamatupidamine: iga ettevõte peab haldama ressursse, dokumenteerima protsesse ning pidama arvestust kulude ja tulude üle.

Need on mitu paari kingi. Iga paar peab sobima ja ideaalis peavad need alad omavahel sujuvalt andmeid ja teavet vahetama. Kahjuks ei ole see seni alati toiminud, muu hulgas seetõttu, et mõned turuosalised arvavad, et nad on kõige tähtsamad ja kõik teised peavad nende eeskuju järgima. Või nad lihtsalt alahindavad selle teema tähtsust. Nii näeme täna praktikas põllumehed, kes on entusiastlikud taimekaitseandurite suhtes, ja need, kes on pigem pettunud ja panevad tehnoloogia nurka. See on täiesti normaalne; see on õppimiskõver. Praegu on käimas valikumenetlus. Kõik, mida on pakutud ja pakutakse, ei vasta kasutajate ootustele. Me kõik saame midagi õppida lähemast vaatlusest ja enesekriitilisest veaanalüüsist.

Seni oleme korraldanud põllumajanduse ja taimekasvatuse enam-vähem tõestatud "retseptide" järgi. Kui aga arvestada, et ilmastik on igal aastal erinev, et põllud on alati üksteisest erinevad, et statistiliselt muutuvad mullaomadused iga 50 m x 50 m järel ja taimede tingimused iga 20 m x 20 m järel, siis selgub, et jäigadest retseptidest ei piisa. Igaüks, kes on tegelenud mitmeaastaste saagikaartide või täpsete bonituuridega, võib seda kinnitada. Lämmastikväetiste kasutamisel 100 hektaril talinisu puhul tuleks lämmastikväetiste kasutusmäära kohandada 2500 korda, kui eesmärk on saavutada optimaalne toiteväärtus ja vähendada lämmastikukaotusi. Seda ei saa saavutada jäikade kontseptsioonide abil.

Täppispõllumajandus on õige vastus nendele erinevustele, selle eesmärk on märgatavalt vähendada keskkonnariske, parandada juhtimisotsuseid, leevendada põllumajandusettevõtte juhte ja töötajaid ning pakkuda turvalisust. Juurdepääs sellisele täiustatud tootmistehnoloogiale on võimalik ainult automatiseerimise abil.

Peast jalgadeni

Mõnele võib see nõue tunduda ennekuulmatu, sest see raputab meie enesehinnangut, et ainult põllumees teab, mis on õige. Iseenesest ei ole see siiski vastuolu, sest väga heade põllumeeste vaatlusvõimet, teadmisi ja otsuseid saab kasutada automatiseerimiseks. Ja just siin ongi jänes puntras. Seni on turgu juhtinud tehnoloogia või tarkvara kättesaadavus, vähem agronoomiline küsimus või majanduslik kasu. Seepärast tuleb nüüd täppispõllumajandusele pöörata tähelepanu. Teisisõnu, me peame mõtlema õigest otsast, taimest. Millist agronoomilist rakendust ma tahan parandada? Millist agronoomilist teavet on selleks vaja? Milliste eeskirjade kohaselt pean ma neid kohaldama? Need on kõik põllumajanduslikud küsimused, millega tuleb alustada.

Kuid see on veel midagi muud: milline on agronoomiline ja majanduslik tulemus? See võib olla suurem saagikus, vähem sisendeid, positiivne keskkonnamõju või suurem ohutus. Alles päris lõpus on küsimus tehnoloogiast: milliseid tehnoloogiaid on vaja? Mis need maksavad? Kas need tasuvad end ära?

 

Need on edutegurid

Digitaalses maailmas on kogu taimekasvatusotsuse tegemiseks vajalik teave tõlgitud agronoomilisteks reegliteks, nn algoritmideks. Algoritm ei ole seega midagi muud kui heade agronoomiliste reeglite kogum, mis võtab kokku parimad olemasolevad teadmised sel teemal - nii-öelda põllumajandusteaduse parimad teadmised.

Sel hetkel lahkub enamik teenusepakkujaid mänguväljalt. Nad arvavad, et põllumajandustootja juba teab, kuidas seda teha. Tegelikkus näitab aga teistsugust pilti. Iga põllumajandustootja peaks neid eeskirju tundma ja mõistma ning olema valmis vastavalt sellele tegutsema. Ja ta peab teadma reegli kohaldamisala, st millisel hetkel ta peaks reegli teatud tingimustel peatama. Reegli kvaliteeti testitakse laiaulatuslikes katsetes. Kui sellise digitaalse rakenduse pakkuja on kasutajatega korrapäraselt ja vahetult ühenduses, saab ta piisavalt tagasisidet, et algoritme pidevalt täiustada. Kui kasutaja saab regulaarselt uuendusi, osaleb ta teadmiste omandamises. Kui aga kasutaja ei suuda ületada oma vihkamise-armastuse suhet andmehaldusega, siis on parem digiteerimisest eemale hoida. Täppispõllumajandus toodab tohutul hulgal andmeid. Seda ei saa lihtsalt teha ilma andmehalduseta. Seda saab kuluefektiivselt hallata ainult pilves. Andmekaitse ja andmete turvalisus on tavaliselt tagatud iga teenusepakkuja poolt. Kasutajana peaksite aga esitama endale ühe olulise küsimuse: Kas teenuseosutajal võib olla muu majanduslik huvi kasutada minu põllumajandusettevõtte andmeid muudel eesmärkidel?

Selleks, et täppispõllumajanduslahendused mõistlikult toimiksid ja et kasutajale meeldiks nendega edukalt praktikas töötada, peavad minu aastatepikkuse kogemuse põhjal olema ühendatud tugev infotehnoloogia, hea agronoomia, paindlik andmehaldus ja põhjalik sissejuhatav nõustamine.

 

Jätkake samm-sammult

Mõelge täppispõllumajandusest kui süsteemist! Samm-sammult muudate kõik põllu- ja taimekasvatusprotsessid digitaalseks. Alustage kusagilt esimesest protsessist. Kui see õnnestub, siis minge teise protsessi ja nii edasi ja nii edasi. Lõpuks on teil täielikult või osaliselt digiteeritud taimekasvatus. Võimalused on suured, riskid mõistliku lähenemise korral juhitavad. Väljapääs dilemmast, milleks on toota tõhusalt ja kuluefektiivselt Saksamaa tingimustes ning täita mõnikord mõõtmatult kasvavaid keskkonnanõudeid, õnnestub ainult digitaalsete tootmismeetoditega.

 

Lubage meil teid toetada